Mõisa algusaeg
Illuste mõis, saksa keeles Illust, kuulus ajalooliselt Läänemaa Karuse kihelkonda. Tänapäeval asub mõisasüda Paatsalu külas Lääneranna vallas Pärnumaal. Illuste ja selle lähim ümbrus olid keskajal seotud Lihula tsistertslaste Pühavaimu nunnakloostriga.
Mõisa on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1646. aastal. Varaseimad täpsemad teated hoonestusest pärinevad 17. sajandi lõpust: 1685. aasta reduktsiooniakt kirjeldab kaheksat lihtsat rookatusega palkhoonet. Nende seas olid elumaja, ait, hobusetall, laudad ja rehi.
See varane hooneterühm erines tänasest mõisast märgatavalt. Praegune esinduslik peahoone ja pargiga seotud ilme kujunesid hilisemate sajandite jooksul.
Maydellide aeg
Alates 1871. aastast kuulus Illuste von Maydellide perekonnale. Perekonna valdused sidusid Illustet lähedal asuvate Paatsalu ja Nehatu mõisatega. Illustet kasutati suvemõisana ning sellest kujunes esinduslikum elupaik, samal ajal kui naabruses asuv Paatsalu täitis majandusmõisa ülesandeid.
Illustet on kutsutud ka vanatüdrukute mõisaks. Nimetus seostub siin elanud kolme Maydellide õega. Perekonna elukorraldus ja omavahel seotud mõisad on oluline osa paiga varasemast loost.

Uue peahoone sünd
1909. aastal hävis varasem mõisahoone tulekahjus. Selle asemele rajati uus kahekorruseline peahoone, mis valmis 1912. aastal Riias tegutsenud arhitekti Otto Wildau kavandi järgi.
Hoones kohtuvad juugendi ja heimatstiili jooned. Selle iseloomuliku silueti loovad kõrged katusepinnad, erineva kujuga viilud ja fassaadide puitdetailid. Just peahoone ilme on saanud Illuste üheks kõige äratuntavamaks tunnuseks.
Maja on säilinud suuresti algsel kujul. Ühe olulise muutusena on kadunud läänetiivas paiknenud ühekorruseline galerii. Ajalooliste ja tänapäevaste vaadete kõrvutamine aitab märgata nii säilinud detaile kui ka aja jooksul toimunud muutusi.
Park, naabermõis ja perekonnakalmistu
Illuste mõis moodustas koos pargi ja naabruses asuva Paatsaluga seotud terviku. Kahe mõisa pargialad ulatusid teineteise lähedusse ning mõisate erinev kasutus andis kummalegi oma rolli.
Maydellide perekonnakalmistu asub Illusaarel, mõisasüdamest lõunaedela pool. Koos pargi ja peahoonega meenutab see perekonna sidet piirkonnaga. Mõisa lugu ulatub seega kaugemale üksiku maja seintest.
Muutuste sajand
1917. aasta vägivaldsete sündmuste käigus hukkusid mõisaomanik ja kaks tema õde. 1919. aasta maareformi ja mõisa võõrandamise järel algas paiga kasutuses uus ajajärk.
Kompleksil on eri aegadel olnud mitmesuguseid kasutajaid ja ülesandeid. Mõisas on paiknenud piirivalvurid ning 1939. aastal ka Nõukogude sõjaväelased. Omanike kodust sai järk-järgult ühiskondlikuks kasutuseks kohandatud paik.


Suvede ja laagrite paik
Paljude inimeste mälestustes seostub Illuste eelkõige suvelaagrite ja spordiga. Mõisa kasutasid Tallinna Oktoobri rajooni laste- ja noorteasutused ning hiljem Tallinna Kristiine Spordikool.
Laagrid tõid ajaloolisse keskkonda teistsuguse elurütmi: ühised päevad, treeningud ja suvine koosolemine. See osa ajaloost elab edasi ka Illuste tänastes sportimis- ja majutusvõimalustes.
Uus peatükk mõisa loos
2013. aasta mais korraldas Tallinna linnavaraamet mõisakompleksi müügiks avaliku kirjaliku enampakkumise. Selle võitis MTÜ Siili Palliklubi.
2014. aasta aprillis asutati Illuste Mõis OÜ, kelle ülesandeks sai mõisa haldamine, renoveerimine ja arendamine. Sellega algas uus etapp ajaloolise paiga hoidmisel ning selle kasutusvõimaluste edasiarendamisel.
Ajalugu elab edasi
Aastatel 2015–2016 taastati peahoone katus ja korrastati välisilmet. Tööd aitasid säilitada mõisa iseloomuliku arhitektuuri ning lõid aluse järgmistele arendustele.
Täna kohtuvad Illustes mõisapargi rahu, saunad, suvine majutus ja sportlikud tegevused. Paiga lugu jätkub iga seltskonnaga, kes siin kokku saab.
Loe renoveerimisest
