ILLUSTE MÕIS

Illuste lugu.

Üks paik, mitu ajastut. Mõisa lugu ulatub sajandite taha ning jätkub inimeste ja kohtumistega ka täna.

Illuste mõisa peahoone ajaloolisel fotol
1646Mõisa esmamainimine
1912Praeguse peahoone valmimine
2015–2016Katuse ja välisilme taastamine
KESKAEG JA 17. SAJAND

Mõisa algusaeg

Illuste mõis, saksa keeles Illust, kuulus ajalooliselt Läänemaa Karuse kihelkonda. Tänapäeval asub mõisasüda Paatsalu külas Lääneranna vallas Pärnumaal. Illuste ja selle lähim ümbrus olid keskajal seotud Lihula tsistertslaste Pühavaimu nunnakloostriga.

Mõisa on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1646. aastal. Varaseimad täpsemad teated hoonestusest pärinevad 17. sajandi lõpust: 1685. aasta reduktsiooniakt kirjeldab kaheksat lihtsat rookatusega palkhoonet. Nende seas olid elumaja, ait, hobusetall, laudad ja rehi.

See varane hooneterühm erines tänasest mõisast märgatavalt. Praegune esinduslik peahoone ja pargiga seotud ilme kujunesid hilisemate sajandite jooksul.

19. SAJAND

Maydellide aeg

Alates 1871. aastast kuulus Illuste von Maydellide perekonnale. Perekonna valdused sidusid Illustet lähedal asuvate Paatsalu ja Nehatu mõisatega. Illustet kasutati suvemõisana ning sellest kujunes esinduslikum elupaik, samal ajal kui naabruses asuv Paatsalu täitis majandusmõisa ülesandeid.

Illustet on kutsutud ka vanatüdrukute mõisaks. Nimetus seostub siin elanud kolme Maydellide õega. Perekonna elukorraldus ja omavahel seotud mõisad on oluline osa paiga varasemast loost.

Illuste peahoone ajalooline mustvalge vaade
Illuste mõisa peahoone varasemal fotol. Foto: Illuste mõisa senine koduleht.
1909–1912

Uue peahoone sünd

1909. aastal hävis varasem mõisahoone tulekahjus. Selle asemele rajati uus kahekorruseline peahoone, mis valmis 1912. aastal Riias tegutsenud arhitekti Otto Wildau kavandi järgi.

Hoones kohtuvad juugendi ja heimatstiili jooned. Selle iseloomuliku silueti loovad kõrged katusepinnad, erineva kujuga viilud ja fassaadide puitdetailid. Just peahoone ilme on saanud Illuste üheks kõige äratuntavamaks tunnuseks.

Maja on säilinud suuresti algsel kujul. Ühe olulise muutusena on kadunud läänetiivas paiknenud ühekorruseline galerii. Ajalooliste ja tänapäevaste vaadete kõrvutamine aitab märgata nii säilinud detaile kui ka aja jooksul toimunud muutusi.

MÕISASÜDA JA ÜMBRUS

Park, naabermõis ja perekonnakalmistu

Illuste mõis moodustas koos pargi ja naabruses asuva Paatsaluga seotud terviku. Kahe mõisa pargialad ulatusid teineteise lähedusse ning mõisate erinev kasutus andis kummalegi oma rolli.

Maydellide perekonnakalmistu asub Illusaarel, mõisasüdamest lõunaedela pool. Koos pargi ja peahoonega meenutab see perekonna sidet piirkonnaga. Mõisa lugu ulatub seega kaugemale üksiku maja seintest.

1917–1939

Muutuste sajand

1917. aasta vägivaldsete sündmuste käigus hukkusid mõisaomanik ja kaks tema õde. 1919. aasta maareformi ja mõisa võõrandamise järel algas paiga kasutuses uus ajajärk.

Kompleksil on eri aegadel olnud mitmesuguseid kasutajaid ja ülesandeid. Mõisas on paiknenud piirivalvurid ning 1939. aastal ka Nõukogude sõjaväelased. Omanike kodust sai järk-järgult ühiskondlikuks kasutuseks kohandatud paik.

Illuste mõisa trepihalli varasem sisevaade
Trepihalli varasem sisevaade.
Illuste mõisa trepihalli hilisem sisevaade
Sama trepihall hilisemal fotol.
20. SAJANDI TEINE POOL

Suvede ja laagrite paik

Paljude inimeste mälestustes seostub Illuste eelkõige suvelaagrite ja spordiga. Mõisa kasutasid Tallinna Oktoobri rajooni laste- ja noorteasutused ning hiljem Tallinna Kristiine Spordikool.

Laagrid tõid ajaloolisse keskkonda teistsuguse elurütmi: ühised päevad, treeningud ja suvine koosolemine. See osa ajaloost elab edasi ka Illuste tänastes sportimis- ja majutusvõimalustes.

2013–2014

Uus peatükk mõisa loos

2013. aasta mais korraldas Tallinna linnavaraamet mõisakompleksi müügiks avaliku kirjaliku enampakkumise. Selle võitis MTÜ Siili Palliklubi.

2014. aasta aprillis asutati Illuste Mõis OÜ, kelle ülesandeks sai mõisa haldamine, renoveerimine ja arendamine. Sellega algas uus etapp ajaloolise paiga hoidmisel ning selle kasutusvõimaluste edasiarendamisel.

2015. AASTAST TÄNASENI

Ajalugu elab edasi

Aastatel 2015–2016 taastati peahoone katus ja korrastati välisilmet. Tööd aitasid säilitada mõisa iseloomuliku arhitektuuri ning lõid aluse järgmistele arendustele.

Täna kohtuvad Illustes mõisapargi rahu, saunad, suvine majutus ja sportlikud tegevused. Paiga lugu jätkub iga seltskonnaga, kes siin kokku saab.

Loe renoveerimisest
et